Suvest septembrisse

Peale ISCI kooli lõpetamist lubasin endale, et võtan aja maha. Et luban endal olla - vaikuses, varjus, pausis. See on olnud minu viis/valik koguda jõudu, lasta settida ja valida, kuidas ja millal taas nähtavusse astuda.

Suvi on kinkinud mulle erinevaid kogemusi ja taipamisi - nii hingele kui kehale. Olen saanud osa Südamega südamesse festivalist (korraldaja T. Trofimov, enesearengu teejuht ja väga inspireeriv inimene); Naiste Heaolufestivalist (korraldaja Naistefestival MTÜ); Tantsupidu - Iseoma lugu; Meelte Videvik (korraldaja Kristjan Järvi)... nautida erinevaid kontserte, uusi kohtumisi, koosolemist sõpradega ja talgud oma vanemate juures. Iga hetk on olnud omamoodi kingitus ja ressurss, mis toidab ja annab uut jõudu.

Olen üha enam kogenud, kui oluline on end ikka ja jälle valida - hoolida ilma samastumata, hoida piire ja valida tasakaal. Alles siis saan teiste jaoks olemas olla ja ruumi hoida. Nähtavus ei tähenda minu jaoks ainult sisemist kohalolu, vaid ka jagamist väljapoole - näiteks siin sotsiaalmeedias. Olen mõistnud, et järjepidevus ja distsipliin on olulised, kuid sama tähtis on vabadus ja loomulik voog. Et nähtavus sünniks valikust, mitte survest.

Nüüd, sügise lävel, tahan kaasa võtta suve kerguse ja ressursid, mida see aeg mulle kuhjaga kinkis - ning lubada neil mind toetada uutes algustes ja kohtumistes.

Küsin Sinult: Millised kogemused on Sinu suve kõige rohkem toitnud ja kuidas lubad need kaasa võtta septembrisse - olles nähtav just sellisel moel, mis toetab Sind ennast?